Tauriin

Tauriin on üks inimkehas enimlevinuid aminohappeid.

Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape. Aine eraldati esimest korda 1827. aastal härja sapist ning selle looma järgi (ladina keeles taurus) sai ta ka nime. Tauriin on ainuke teadaolev looduslikult esinev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine.

See aminohape on vajalik närvisüsteemi arenguks ja talitluseks, normaalseks nägemiseks. See kuulub sapi koostisse, soodustab toidurasvade seedumist, reguleerib südametegevust ja hoolitseb meie rakumembraanide stabiilsuse eest. Ta on antioksüdant ja soodustab kahjulike ainete organismist eemaldumist.

Suhteliselt rohkesti on kõnealust ühendit ajus, sest tauriin on närvisüsteemi regulaatoraine. Oluline on tauriin imikute ja laste närvisüsteemi arengus. Rinnapiimas on tauriinisisaldus suur ning viimasel kümnendil lisatakse tauriini imikute kuivtoitesegudele. Tauriin on inimorganismile hädavajalik aine, milleta näiteks noorsportlase organism areneda ja kasvada ei suudaks. Tauriinipuudus tekitab tõsiseid tervisehäireid.