Tauriin
Tauriin on üks inimkehas enimlevinuid aminohappeid.
Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape. Aine eraldati esimest korda 1827. aastal härja sapist ning selle looma järgi (ladina keeles taurus) sai ta ka nime. Tauriin on ainuke teadaolev looduslikult esinev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine.
See aminohape on vajalik närvisüsteemi arenguks ja talitluseks, normaalseks nägemiseks. See kuulub sapi koostisse, soodustab toidurasvade seedumist, reguleerib südametegevust ja hoolitseb meie rakumembraanide stabiilsuse eest. See on antioksüdant ja soodustab kahjulike ainete organismist eemaldumist.
See hape on organismile tingimuslikult oluline, mis tähendab, et tugeva stressi või füüsilise kurnatuse korral hakkab organism eraldama tauriini, sest selle taastootmine organismis on nendel tingmustel võimatu. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi tegevuses, membraanide stabiilsuse säilitamises ja nägemises. See on antioksüdant ja soodustab kahjulike ainete eemaldumist organismist.
Tauriin on inimorganismile hädavajalik aine, milleta näiteks noorsportlase organism areneda ja kasvada ei suudaks.