Jõutõstmine
Jõutõstmisest
Müüdid jõutõstmise ja jõutõstjate kohta
1. Jõutõstjad on rasvased ja paksud. Mõte või arusaam, et jõutõstjad on paksud või et suurem osa jõutõstjatest on paksud, on tegelikult naeruväärne. Selline stereotüüp tuleneb vast kaheksakümnendate aastate super-raskekaalu klassikalistest tõstjatest, kes kaalusid tõepoolest väga palju ja olid suured. Tõsteti suuri numbreid, püstitati rekordeid ja seetõttu jäid need nimed ja kujud inimestele ka kauaks ning hästi meelde.
Tänapäeva jõutõstjad, nagu näiteks Scot Mendelson, Ryan Kennelly või Sebastian Burns näevad välja praktiliselt samasugused nagu kulturistid oma massiperioodil. Nad ei ole paksud ja lodevad ning on oma tulemustega tipus, kuna nad ei ole laisad ja toitumine on paigas nagu peab. Enamus suurtest tõstetest ja rekorditest, mis hiljuti tehtud, on tehtud suhteliselt „kuivade“ jõutõstjate poolt. Pole tegelikult mingisugust põhjust, miks jõutõstja peaks paks olema või ennast lihtsalt paksuks sööma. Toitumine peab ka jõutõstjatel paigas olema. Täpselt nagu kulturistidel – oluline on süüa palju valku ja „puhtaid“ liitsüsivesikuid, mis tuleb loomulikult ajastada. Pole tähtis kes oled või millega tegeled; kui toiutumine on jama ei saa ka sooritus olla optimaalne.
2. Jõutõstjatel pole nii palju lihaseid kui kulturistidel. On inimesi, kes väidavad, et treening jõutõstmise eesmärkidel ei suurenda oluliselt lihasmassi. Nagu see „rasvalugugi“ nii ka see...naeruväärne. Kuidas saab inimene, kes treenib suurte raskustega, mitte kasvada? Veel enam...kui põhitõsted tehakse tõepoolest lühikeste seeriatena, siis abistavaid harjutusi teevad enamus jõuõstjaid pikkade seeriatena. Ei ole põhjust, miks treening suurte raskustega ei peaks lihaseid kasvatama.
On suure mahuga treenijaid, kes väidavad, et jõutõstjate programmides pole hüpertroofia stimuleerimiseks piisavalt mahtu. Kui te ihaldate suurt mahtu, siis proovige Metal Militia stiilis treeningut. Kümneid pikki seeriaid õlgade tõstmisi ei ole midagi ebatavalist, samuti pole ebatavaline, kui treenitakse paar tundi ainult triitsepsit (lukustamine). Kui soovite suurt mahtu, siis see on võimalus teile.
3. Jõutõstjatel ei ole suuri käsi. Jama jutt loomulikult. Järjekordne müüt kadedatelt „jõusaali rottidelt“, kes ei tohiks ennast isegi mitte kulturistiks pidada. Arvatavasti sellised tüübid ongi need, kes üldse sellist jõutõstjad vs. kulturistid vastandamist üles keerutavad. Kuidas on võimalik, et aastate pikkused treeningud, pärast sadade seeriate kaupa triitsepsi harjutusi, sõudmisi, lõuatõmbeid ja vähesemal määral ka biitsepstõsteid ei anna tulemuseks käte ümbermõõtude kasvamist. See ei olegi võimalik ja just kõik need eelnevalt nimetatud harjutused on jõutõstjate programmides.
4. Lühikeste kätega jõutõstjatel on lamades surumisel eelis. Oiii...VALE! Iga viimane jõutõstja, kes on võistlustel surunud rohkem kui 360 kg, on olnud 180 cm pikk või pikem ja oma keha pikkusele proportsioonis kätega. Keegi ei vabanda ennast kunagi oma käte pikkusega ja see ongi paljusid heade tulemusteni viinud. On asju, mida saab muuta ja parandada ka siis, kui sa ei ole võib – olla geneetiliselt kõige soositum mingi konkreetse tegevuse jaoks. Kui on mõni nõrk moment, siis ei tasu vabandust otsida mitte käte pikkusest, vaid tuleks oma nõrkuse kallal lisatööd teha.
5. Jõutõstjate taguotsad on pirakad. Kindlasti on see tõsi, kui tegu on lihtsalt pekise ja rasvase jõutõstjaga. Ent nagu ennist oli juttu...jõutõstja ei pea paks olema. Arvan, et paljudele on see müüt ettekäändeks, et mitte kükkida, mitte kükkida suurte raskustega ja mitte pingutada... mõned kardavad seda. Kui suurte raskuste tõstmine teid hirmutab, siis te ei peaks tõenäoliselt jõutõstmisega tegelema. Tagasi müüdi enese juurde. Tõsi... inimese tagumised lihased kasvavad tõepoolest, kui kükitakse ja kükitakse raskelt. Ent ei kasva üksi tagumik, kasvavad kõik: puusalihased, tuhar, reie–kakspealihas, reie–nelipealihas, sääred. Loomulikult, kui teil on liigset rasva, mille all ka märkimisväärselt lihast, siis ongi tagaots suur. Kui rasvaprotsent on kontrolli all, ei ole teil ega saa jõutõstmisest tulenevalt ka olema seal tagapool midagi inetut... saate endale lihtsalt toonuses ja trimmis kena tagumiku.
6. Jõutõstjad on aeglased. Jällegi naeruväärne ja rumal jutt. Umbes 40 aastat tagasi viidi läbi uurimused, et määrata, millised Olümpia sportlased on kõige atleetlikumad ja sportlikumad. Saadud tulemused olid vägagi huvitavad. Klassikalised tõstjad, kes olid kaalult ja suuruselt kergejõustiklastega võrdsed, suutsid sprintida ja hüpata vägagi arvestatavaid tulemusi. Viimastel aegadel on jõutõstjad oma programmidesse võtnud kiire ja plahvatusliku treeningmetoodika ja selle tulemused on olnud enneolematud. Olen isiklikult näinud 175 cm–st keskkooli jõutõstjat, kes pani palli pealt korvi ja seda kahe jalaga korvi alt ja koha pealt. Ta oli ka väga kiire sprinter.
Jõutõstjad võivad olla vägagi võimekad. Üks selline näide on Westside`i mees Andre Henry, kes kaalub üle 180 kg ja hüppab kohapealt vertikaalselt üles 107 cm kõrgusele. Hämmastav!!!
Paljudel keskkoolidel on oma jõutõstmise meeskonnad, kes võistlevad omavahel. Paljud jõutõstjad tegelevad lisaks ka teiste aladega, näiteks Ameerika jalgpalliga. Jõutõstmise programm aitab teil saada nii tugevamaks, suuremaks kui ka kiiremaks ja need omadused on ka teistel aladel ainult kasuks.
