D-vitamiin
| Vitamiin D (kaltsiferool) | |
| Üldandmed | |
|---|---|
| Keemiline valem | C27H44O |
| Molaarmass | ligikaudu 384,65 g/mol |
| Vitamiini omadused | |
| Lahustuvus | Rasvlahustuv |
| Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 5 µg/päevas |
| (täiskasvanud (naine)) | 5 µg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | ? µg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | ? µg/päevas |
| Toimet parandavad | |
| Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad | |
| |
| Defitsiidi sümptomid | |
| |
| Üledoosi sümptomid | |
| |
| Parimad allikad | |
|
Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest:
| |
Vitamiini D omab suurt tähtsust mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiin D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust. Samuti reguleerib vererõhku, tugevdab närvisüsteemi.
Teada on vähemalt kümme vitamiini D erinevat vormi, kuigi looduses neid kõiki ühendeid ei esine. Tuntumad on kaks vitameeri: D2- (ergokaltsiferool), D3- (kolekaltsiferool). Organismis toimivad nende hüdroksüanaloogid (1,25-hüdroksükaltsiferoolid), mille esmane ülesanne on tagada normaalsed luukoe mineraliseerumisprotsessid: kaltsiumi ja fosfori, imendumine peensooles, salvestumine luudesse ning defitsiidi korral nende elementide kättesaamine luukoest. Seega vitamiin D tugevdab luid ja hambaid.
Rahhiit ja osteomalaatsia ei ole spetsiifilised vitamiini D puudushaigused; need võivad olla põhjustatud ka kaltsiumi ja fosfori vaegusest või nende elementide ebaõigest suhtest toidus.
Vitamiini D omastamine võib väheneda rasva ainevahetuse häirete korral. Imendumist pärsivad samuti kiudainetega liialdamine, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja liigne alkohol.
Suurenenud vajadus diabeedi, artriidi, allergia, psoriaasi ja alkoholismi puhul.
Defitsiit
Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse.
Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni.
Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt:
- vitamiin D kestev puudumine toidus
- vitamiin D imendumishäired peensooles
- neerude haigestumine
- pärilik fosforivaegus veres
Kui tegemist on vitamiin D resistentse rahhiidiga, siis ei mõju vitamiin D manustamine. See võib olla tingitud nt neerude kahjustusest või organismi võimetusest sünteesida manustatud vitamiin D baasil kaltsitriooli. Sellisel juhul tuleb organismi viia kaltsitriooli.
Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne.
Manustamine
RDA (soovitatav päevane kogus):
- meestel 0,005-0,008mg
- naistel 0,005-0,008mg.
- lastel 0,008-0,01 mg
- rasedatel ja imetavatel emadel 0,01-0,012mg.
1μg kolekaltsiferooli või ergokaltsiferooli võrdub 40 IU.
Vitamiin D manustamine on hädavajalik rahhiidi ja osteomalaatsia ravis. Tema toime on efektiivsem, kui seda teha koos kaltsiumi, fosfori, vitamiinidega A ja C (viimasel on ka ennetav efekt vitamiin D toksilisuse suhtes).
Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, osteoporoosi, diabeedi, artriidi, psoriaasi, luumurdude, hepatiidi, tsüstilise fibroosi jt haiguste suhtes.
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Kaltsiferoolil on aga steroidhormoonide laadne toime, seepärast on päevase totaalkoguse ülempiir kestval manustamisel 12μg (480 IU) ja ühekordsel 40μg (1600 IU). Nende koguste ületamisel võivad ilmneda kahjustavad toimed. Nt imikutel põhjustavad juba enam kui 20μg annused neerude ja närvikoe kahjustusi.
Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, polüuuria.
Tugeva toksilisuse sümptomid:
- kasvupeetus
- luude mineralisatsioon
- hüperkaltsiuuria (kaltsium hakkab suurtes kogustes organismist väljuma uriiniga)
- proteinuuria (valgud hakkavad organismist väljuma uuriniga)
- hüpertensioon
- hüperkaltseemia
- kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- kopsu, südamesse, veresoonte seintesse jne
- tekib neerude puudulikkus lubjastumise tõttu
- akuutne pankreatiit.
Tal on ka teratogeenne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi stenoosi.
