E-vitamiin
| E-vitamiin (α-tokoferool) | |
| Üldandmed | |
|---|---|
| Keemiline valem | C29H50O2 |
| Molaarmass | 430,72 g/mol |
| Vitamiini omadused | |
| Lahustuvus | Rasvlahustuv |
| Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 15 mg/päevas |
| (täiskasvanud (naine)) | 15 mg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 1000 mg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | 1000 mg/päevas |
| Toimet parandavad | |
| Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad | |
| |
| Defitsiidi sümptomid | |
| |
| Üledoosi sümptomid | |
| |
| Parimad allikad | |
| |
Vitamiin E ehk E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Vitamiini E vormid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited RRR- või d- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt ühte S tähte sisaldav eesliide või eesliited dl- ja all-rac-.
Vitamiin E looduslikke vorme on kaheksa:
- 4 tokoferooli (α-, β-, γ- ja δ- isomeer)
- 4 tokotrienooli (α-, β-, γ- ja δ- isomeer)
Konkreetse vormi teadmine on oluline eeskätt kliinilises praktikas, sest vormidel on oluliselt erinev biosaadavus, bioaktiivsus ja toksilisus. Neist bioaktiivseim on RRR-α-tokoferool (vana nimetusega d-α-tokoferool). Enamasti mõistetakse vitamiini E all just seda.
Saamine ja depood
Inimene saab vitamiin E järgmiselt.
Taimsete produktide koostises seedekulglasse sattuvad tokoferüülestrid lõhustatakse pankrease esteraaside toimel. Tokoferoolid imenduvad passiivse difusioonina peensoole keskosast ja satuvad totaalses enamikus lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, sapphapetest.
Imendumist soodustab seleen pankrease töö soodustamise kaudu.
Imendumist häirivad raualiigsus, kloriididerikas joogivesi, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, mitmed antibiootikumid, oraalsed kontratseptiivid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad,PUFA-de (polüküllastamata rasvhapped) rohkus toidus, vitamiin A liigsus seedekulglas jne. Vitamiin E imendumine on igal juhul vaid 20-40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub RRR-α-tokoferool, mis moodustab 85-90% veres olevatest tokoferoolidest.
Seedekulgla limaskesta rakkudes pakitakse vitamiin E külomikronitesse, mis liiguvad lümfiringesse. Koekapillaaridesse jõudnud külomikronitele toimib endoteelipinna lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR-α-tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR-α-tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR-α-tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt.
Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks.
Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand.
Biofunktsioonid
Vitamiin E on peamine lipofiilses, seega hapnikurikkaimas keskkonnas (biomembraanid, vere lipoproteiinid, rasvkoerakud jne) töötav antioksüdant inimorganismis. Ta on primaarne kaitse lipiidide peroksüdaasi vastu, takistades PUFA-de oksüdatsiooni. Vitamiin E püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse.
- Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroini, blokeerib ta vabade radikaalide elektroni eemaldava toime PUFA-le,
- Kontrollides/reguleerides lipiidide peroksüdaasi, kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust. Eriti oluline on tema antioksüdantne toime PUFA-de rikastes kudedes (närvikude, reetina) ja hapnikuga vahetult interakteeruvates kudedes/rakuorganellides (kopsud, mitokondrid).
Teda abistavad antioksüdantses rollis vitamiin C ja glutatioon. Nimelt, vitamiin E reageerimisel hapniku vabade rafikaalidega tekib elektroni loovutanud vitamiinist E vaba-radikaaliline vorm. See redutseeritakse vitamiini C või glutatiooni toimel tagasi algvormi (redutseerijana tuleb arvesse ka tsüsteiin.
- Vitamiin E kaitseb vitamiini A küllastamata külgahelat peroksüdaasi eest, tõstab selle biotoimet ja soodustab tema ladestumist maksas.
- Soodustab seleeni püsimist organismis: vitamiin E antioksüdantne toime toetab seleeni antioksüdantset funktsioneerimist glutatiooni peroksüdaasi kofaktorina.
- Käitub ka kofaktorina, reguleerides proteiini kinaas C aktiivsust, osaledes veresoonte silelihasrakkude proliferatsiooni reguleerivate ensüümide töös jne.
- Inhibeerib fosfolipaas A2, vähendades nii prostaglandiinide ja tromboksaanide poolt vahendatud häireid nagu põletik, premenstruaalsündroom, vereringe ebaregulaarsused (öised jalasäärte krambid, trombotsüütide agregatsioon).
- Vitamiin E kõrgem tase vähendab kasvajate riski- ta stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompetentsi, inhibeerib nitritite muundumist maos nitroosamiinideks.
- Soodustab heemi sünteesi
- koostöös vitamiin C ja toidu karotenoididega pärsib katarakti kujunemist.
Defitsiit
Esmasümptomiteks on ülemäärane lipiidide peroksüdatsioon ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustustega kaasuv erütrotsüütide eluea lühenemine ja lõhustumine (hemolüütiline aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel eeskätt selle tõttu, et vastsündinutel (eriti enneaegsetel) on tokoferoolide hulk veres madal.
Ka krooniline toiduvalgu defitsiit põhjustab vastsündinuil vitamiin E defitsiiti.
Kestev vitamiin E defitsiit põhjustab täiskasvanuil:
- spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid,
- rasestumise häireid
- raua metabolismi häireid.
- oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks
- oluliselt suuremat riski kasvajate tekkeks ja arenguks
- suuremat riski neurodegeneratiivsete häirete tekkeks
- lihasdüstroofiat
- suurmat riski maksa- ja neerukahjustuste tekkeks
- enneaegset vananemist.
Krooniline defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi- progressiivne neuropaatia.
Vitamiin E normtase veres on:
- lapsed 5-8 mg/l,
- noorukid 5-9 mg/l,
- täiskasvanud 6-16 mg/l,
- vastsündinud 4mg/l (enneaegsetel 2-3 mg/l)
Manustamine
RDA (soovitatav päevane kogus):
- vastupidavusalad 20-100mg (?)
- jõuspordialad 50-200mg(?)
- lastel 5-7mg
- rasedatel ja imetavatel emadel 10-15 mg
1mg RRR-α-tokoferooli võrdub 1,49 IU
Vitamiin E manustamisel tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist:
- absoluutne tagatav miinimum peab olema 10-15mg (RDA)
- tervise optimaalseks tagamiseks nüüdisajal kuni 100mg
- terapeutiline tase algab 300mg.
d-α-tokoferooli lisatarbimine on hädavajalik PUFA-de suuremate koguste tarbimisel ja vitamiin E defitsiidi sümptomite ilmnemise korral.
d-α-tokoferooli toime on efektiivsem manustamisel koos inositooli, seleeni, Mn ja vitamiinidega C, B1, B12 ja A.
Tema oskuslik/ adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne arteroskleroosi, müokardiinfarkti,stenokardia, veresoonte tromboosi, aneemia, osteoporoosi, diabeedi, insuldi, katarakti, tsüstilise fibroosi, nefriidi, gastriidi, allergia jne korral.
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir korduval manustamisel on 800mg ja seda ei tasuks ületada.
Toksilisuse esmasümptomid on lihasnõrkus, peavalu, kõhulahtisus.
Tugeva toksilisuse nähud on stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, vitamiin K imendumishäired, vaginaalne verejooks, nägemishäired.
