B3-vitamiin

Allikas: Fitness.ee wiki
Redaktsioon seisuga 22. mai 2009, kell 11:10 kasutajalt Jackie (arutelu | kaastöö)
Jump to navigation Jump to search
B3-vitamiin (Niatsiin)
Üldandmed
Keemiline valem C6H5NO2
Molaarmass 123,11 g/mol
Vitamiini omadused
Lahustuvus Vesilahustuv
Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees)) 16 mg/päevas
(täiskasvanud (naine)) 14 mg/päevas
maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) 35 mg/päevas
maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) 35 mg/päevas
Toimet parandavad
  • vitamiinid ?
Defitsiidi sümptomid
  • väsimus
  • apaatsus
  • isutus
  • peapööritus
  • närvisüsteemi häired
  • naha põletikud
Üledoosi sümptomid
  • naha punetus
  • kuumustunne
  • kihelus
Parimad allikad
  • Maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunviljad

Niatsiin e. vitamiin B3 e vananenud nimetusega antipellagra vitamiin (vitamiin PP) on üldnimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.

Nikotiinamiid on koensüümide nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD) ja Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat (NADP) reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).

Saamine

Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.

Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.

Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.

Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad.

Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud.


Biofunktsioonid

Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:

  • Püruvaatdehüdrogenaas
  • Alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas
  • rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid
  • redutseerivad ensüümid jne

Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.


Defitsiit

Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.

Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.

Defitsiidi esmatunnused:

  • lihaste nõrkus
  • väsimus
  • depressioon
  • anoreksia
  • oksendamine
  • naha kahjustused
  • glossiit

Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).


Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.


Manustamine sportlastel

RDA:

  • vastupidavusalad 20-30mg
  • jõuspordialad 30-40mg

Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.


Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250mg; ühekordsel manustamisel vastavalt 150mg ja 400mg.

Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud hüperlipoproteineemiate ravis.

Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.


Vaata ka