Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem on C6H12O6.[1]

Glükoos on monosahhariid, mis metaboliseerub kiiresti. Skeletilihastes, ajus ja maksas glükoos aeroobsetes tingimustes täielikult oksüdeeritakse süsinikdioksiidiks ja veeks. Hapniku puudusel tekib laktaat. 40-60% kehale vajalikust energiast saadakse glükoosist. Glükoosi kontsentratsioon paastuveres tervetel inimestel säilitatakse kitsastes piirides. Tavalise toidukorra järgselt glükoosi esialgne tase taastub 2-4 tunni pärast. Lühiajalise paastumise järgselt toodetakse glükoosi maksas glükogenolüüsi teel, pikemaajalise paastumise korral (kauem kui 1 päev) toodetakse glükoosi teistest ainetest glükoneogeneesi teel. Glükoosi taseme peamised regulaatorid on pankrease hormoonid insuliin ja glükagoon; lisaks neerupealise hormoonid epinefriin ja kortisool, samuti universaa lse toimega ainevahetuse reguleerijad adrenokortikotropiin ja türeotropiin.