Beeta-alaniin

Allikas: Fitness.ee wiki
Redaktsioon seisuga 8. juuni 2012, kell 14:40 kasutajalt AireLossmann (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Jump to navigation Jump to search

Toimemehhanism

Beeta-alaniin on lihaskoe karnosiini sünteesi lähtematerjal. Loomsetes kudedes esinev dipeptiid karnosiin (beeta-alanüül-L-histidiin) on oma olemuselt antioksüdant, pärssides organismisiseseid oksüdatsiooni ja glükatsiooniprotsesse. Lihaskoes on karnosiini põhiülesandeks puhverdada intensiivse lihastöö käigus tekkivaid vesinikioone, mis aitab aeglustada lihaskoe ph langust (happe-leelise tasakaalu nihet happelise suunas), lükates edasi väsimuse teket. Karnosiini kasutamine on lihaskoe küllastamise seisukohalt paraku väheefektiivne, sest manustatud kogusest jääb metaboliseerumata vähe ning ülejäänud lagundatakse veres enne lihastesse jõudmist beeta-alaniiniks ja histidiiniks. Alles lihaste poolt omaksvõetud beeta-alaniinist ja histidiinist sünteesitakse karnosiin. Karnosiini kasutamise otseseks väärtuseks on vabanev beeta-alaniin, sest ainult selle aminohappe kättesaadavus on lihaskoe karnosiini sünteesivõime limiteerivaks faktoriks. Seega on mõistlik kasutada karnosiini asemel beeta-alaniini.


Kellele?

Uuringud tõestavad, et kasu saavad nii kõrge treenitusega sportlased, kelle lihaste karnosiini sünteesivõimet pole treeningutega enam võimalik tõsta (kusjuures tõuseb kõigi eri tüüpi lihaskiudude karnosiinisisaldus, mis tähendab seda, et kasu saavad nii jõu-, kiirus-, kui vastupidavusalade esindajad!), kui treenimata inimesed, algajad ja madala treenitusega sportlasted (kelle lihaste karnosiini sünteesivõimet saab muidugi ka välise vahelesegamiseta treenituse arenedes tõsta).


Kasutamine

Kuna beeta-alaniin jõuab kiiresti verre (selle tunneb ära nahale tekkiva torkiva tunde ja õhetuse kaudu), siis saab paremaid tulemusi sel juhul, kui teda manustada mitte 1-3, vaid hoopis 4-8 korda päevas (uuringutes kasutatud doosid on olnud 3 - 6,4 grammi, osa uuringuid varieeris doose 3,2-st grammist 6,4 grammini). Sellisel tihedal manustamisel on kindlustatud aine kohalolek lihaskoes, mille tõttu on võimalik sünteesida karnosiini rohkem kui beeta-alaniini harval tarvitamisel ning mõju on tunda juba kuuri esimestel päevadel. Harvemal (mõnekordsel) tarvitamisel päevas on tema mõju füüsilisele võimekusele tuntav alles nädala-paari möödumisel. Peale kuuri lõppu taandub lihaskoe karnosiinisisaldus üldjuhul 6 nädalaga kuurieelsele tasemele.


Tulemused

Beeta-alaniini (histidiin ei anna mingit efekti) oraalse manustamise korral 4-6 grammi päevas, jaotatuna kuni kaheksale korrale, suureneb kõigi lihaskiudude karnosiinisisaldus 4 nädala jooksul 58,8% (Hill, 2007) ja 64% (Harris 2006) ning 10 nädalase kuuri lõpuks 80%! (Hill, 2007 ja Harris, 2006).

Tuleb märkida, et mis puutub töövõimesse väsimuspiiril, siis kreatiinist ei olnud beeta-alaniinile vastast: kreatiin parandas tulemust 11,3%, beeta-alaniin aga koguni 28,8%! Huvitaval kombel andis nende ainete kombineerimine tulemuseks ainult 11,0%-lise tulemuse paranemise, kusjuures uuriti treenimata mehi (Stout, 2006).

Kui arvestada aga maksimaaljõu paranemist treenitud sportlastel, siis kombineerituna (10 nädala jooksul) oli tulemus parem kui ainult kreatiini kasutades, beeta-alaniini eraldivõetuna kahjuks ei katsetatud. Kõrvalefektina täheldati kreatiini/beeta-alaniini grupil ka rasvaprotsendi vähenemist 1,2% võrra (Hoffmann, 2006).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et beeta - alaniini kasutamise tulemusena:

  • tõuseb aeroobne lävi,
  • tõuseb anaeroobne lävi,
  • paraneb füüsiline töövõime,
  • paraneb treeninguefekt,
  • suureneb lihasjõud,
  • suureneb lihasvastupidavus,
  • suureneb lihasmass,
  • väheneb rasvaprotsent.


Vaata ka