Klassikaline kulturism

Klassikaline kulturism on kiiresti arenev ja populaarsust koguv võistlusala, mille tekkes peegeldub ka omamoodi vastuseis äärmuseni viidud ja kahjuks õigustatult dopinguga seostatud profi-kultuturismile. Sisuliselt on tegemist lihasmassi piiranguga kulturismiga — võistleja pikkusest lähtuvalt määratakse maksimaalne võistluskaal.

Võistluste protseduur ja määrused on praktiliselt identsed kulturismiga — võrdlustes hinnatakse keha ja muusika saatel sooritatud vabakava.

Klassikalises kulturismis on lihasmassi kõrval uuesti au sisse tõstetud ka lihaskonna/kehaehituse proportsionaalsus ja ilu üldarusaadavas tähenduses. Suurema tähtsuse omandab lihaste “kuivus ja teravus”, milles peegeldub sportlase oskus ja tahe vormi saavutada. See on pöördumine kulturismi algsete väärtuste juurde, sellest ka nimi.

Tegemist ei ole “kehva kulturismiga”, nagu mõnikord arvatakse. Igast kulturistist ei saa head klassika võistlejat — eelistatud on kerge skeletiga ja heade proportsioonidega sportlased, sest neil jääb rohkem “ruumi” lihasmassile.

Olles veel peamiselt Euroopa-keskne, ei ole kahtlust, et juba lähiaastatel tõuseb klassikalise kulturismi tase ka teistes maailmajagudes.