Erinevus lehekülje "D-vitamiin" redaktsioonide vahel
| 58. rida: | 58. rida: | ||
|- bgcolor="#ffeedd" | | |- bgcolor="#ffeedd" | | ||
| colspan="2" | | | colspan="2" | | ||
| − | + | Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: | |
* kalad (eriti heeringas, tursk, lest, lõhe) | * kalad (eriti heeringas, tursk, lest, lõhe) | ||
* kala- ja kanamaks, | * kala- ja kanamaks, | ||
* vitaminiseeritud piimatoodetest | * vitaminiseeritud piimatoodetest | ||
* munakollane, või, pärm | * munakollane, või, pärm | ||
| − | * | + | * päikesevalgus |
|- | |- | ||
|} | |} | ||
| 74. rida: | 74. rida: | ||
Rahhiit ja osteomalaatsia ei ole spetsiifilised vitamiini D puudushaigused; need võivad olla põhjustatud ka kaltsiumi ja fosfori vaegusest või nende elementide ebaõigest suhtest toidus. | Rahhiit ja osteomalaatsia ei ole spetsiifilised vitamiini D puudushaigused; need võivad olla põhjustatud ka kaltsiumi ja fosfori vaegusest või nende elementide ebaõigest suhtest toidus. | ||
| − | Vitamiini D omastamine võib väheneda rasva ainevahetuse häirete korral. | + | Vitamiini D omastamine võib väheneda rasva ainevahetuse häirete korral. Imendumist pärsivad samuti kiudainetega liialdamine, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja liigne alkohol. |
Suurenenud vajadus diabeedi, artriidi, allergia, psoriaasi ja alkoholismi puhul. | Suurenenud vajadus diabeedi, artriidi, allergia, psoriaasi ja alkoholismi puhul. | ||
Redaktsioon: 23. aprill 2010, kell 14:32
| Vitamiin D (kaltsiferool) | |
| Üldandmed | |
|---|---|
| Keemiline valem | C27H44O |
| Molaarmass | ligikaudu 384,65 g/mol |
| Vitamiini omadused | |
| Lahustuvus | Rasvlahustuv |
| Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 5 µg/päevas |
| (täiskasvanud (naine)) | 5 µg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | ? µg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | ? µg/päevas |
| Toimet parandavad | |
| Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad | |
| |
| Defitsiidi sümptomid | |
| |
| Üledoosi sümptomid | |
| |
| Parimad allikad | |
|
Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest:
| |
Vitamiini D omab suurt tähtsust mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiin D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust. Samuti reguleerib vererõhku, tugevdab närvisüsteemi.
Teada on vähemalt kümme vitamiini D erinevat vormi, kuigi looduses neid kõiki ühendeid ei esine. Tuntumad on kaks vitameeri: D2- (ergokaltsiferool), D3- (kolekaltsiferool). Organismis toimivad nende hüdroksüanaloogid (1,25-hüdroksükaltsiferoolid), mille esmane ülesanne on tagada normaalsed luukoe mineraliseerumisprotsessid: kaltsiumi ja fosfori, imendumine peensooles, salvestumine luudesse ning defitsiidi korral nende elementide kättesaamine luukoest. Seega vitamiin D tugevdab luid ja hambaid.
Rahhiit ja osteomalaatsia ei ole spetsiifilised vitamiini D puudushaigused; need võivad olla põhjustatud ka kaltsiumi ja fosfori vaegusest või nende elementide ebaõigest suhtest toidus.
Vitamiini D omastamine võib väheneda rasva ainevahetuse häirete korral. Imendumist pärsivad samuti kiudainetega liialdamine, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja liigne alkohol.
Suurenenud vajadus diabeedi, artriidi, allergia, psoriaasi ja alkoholismi puhul.
