Erinevus lehekülje "B2-vitamiin" redaktsioonide vahel
| 58. rida: | 58. rida: | ||
'''Vitamiin B<sub>2</sub>''' ehk '''riboflaviin''' on antistomatiitne, antiglossitne ja antidermatiitne [[vitamiinid|vitamiin]]. Piimas olevat riboflaviini nimetatakse '''laktoflaviiniks'''. | '''Vitamiin B<sub>2</sub>''' ehk '''riboflaviin''' on antistomatiitne, antiglossitne ja antidermatiitne [[vitamiinid|vitamiin]]. Piimas olevat riboflaviini nimetatakse '''laktoflaviiniks'''. | ||
| + | |||
==Saamine ja depood== | ==Saamine ja depood== | ||
| 70. rida: | 71. rida: | ||
* ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), | * ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), | ||
* vitamiin B<sub>2</sub> on vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. | * vitamiin B<sub>2</sub> on vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. | ||
| + | |||
==Defitsiit== | ==Defitsiit== | ||
| 85. rida: | 87. rida: | ||
NB! Enamasti on avitaminoosi puhul tegu ka [[B1-vitamiin|tiamiin]]i, [[B3-vitamiin|niatsiin]]i, [[B6-vitamiin|vitamiin B<sub>6</sub>]] ja [[foolhape|foolhappe]] defitsiidiga. | NB! Enamasti on avitaminoosi puhul tegu ka [[B1-vitamiin|tiamiin]]i, [[B3-vitamiin|niatsiin]]i, [[B6-vitamiin|vitamiin B<sub>6</sub>]] ja [[foolhape|foolhappe]] defitsiidiga. | ||
| + | |||
==Manustamine sportlastel== | ==Manustamine sportlastel== | ||
| 99. rida: | 102. rida: | ||
Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel on 100mg ja ühekordsel 200mg. Toksilisust pole täheldatud. | Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel on 100mg ja ühekordsel 200mg. Toksilisust pole täheldatud. | ||
| + | |||
| + | |||
| + | ==Vaata ka== | ||
| + | *[[Vitamiinid]] | ||
| + | *[[Rasvlahustuvad vitamiinid]] | ||
| + | *[[Vesilahustuvad vitamiinid]] | ||
Redaktsioon: 22. mai 2009, kell 11:31
| B2-vitamiin (Riboflaviin) | |
| Üldandmed | |
|---|---|
| Keemiline valem | C17H20N4O6 |
| Molaarmass | 376,36 g/mol |
| Vitamiini omadused | |
| Lahustuvus | Vesilahustuv |
| Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 1,3 mg/päevas |
| (täiskasvanud (naine)) | 1,1 mg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 100 mg/päevas |
| maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | 100 mg/päevas |
| Toimet parandavad | |
| |
| Defitsiidi sümptomid | |
| |
| Üledoosi sümptomid | |
|
| |
| Parimad allikad | |
| |
Vitamiin B2 ehk riboflaviin on antistomatiitne, antiglossitne ja antidermatiitne vitamiin. Piimas olevat riboflaviini nimetatakse laktoflaviiniks.
Saamine ja depood
Toidus on vitamiin B2 koensüümina flavoproteiinides (va piimas). Seedeensüümid vabastavad neist vitamiin B2, mis imendub peensooles kandjavahendatud aktiivse transpordina (seda soodustavad sapphapped).
Imendumist pärsivad alkohol, kohv, suitsetamine, mitmed antibiootikumid, oraalsed rasedusvastased vahendid. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes FMN-ks, millest tekib FAD. Mõlema teket stimuleerivad kilpnäärme hormoonid. Tagavarad neerudes ja maksas on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab teda saama pidevalt toiduga: piim, jogurt, maks, kala, spinat.
Biofunktsioonid
Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt:
- PyrDH,
- suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis),
- ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid),
- vitamiin B2 on vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis.
Defitsiit
Normaalsel toitumisel ei esine. Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid, piimaproduktide puudus toidus ja kestev väga rohke suhkru tarbimine viib teatud defitsiidi kujunemisele.
Esmatunnused:
- pragunevad katkised suunurgad ja huuled
- nõrkus
- depressioon
- keele ja limaskesta põletikud
- silmade valguspelgus
- dermatiit nina ja silmade ümbruses
NB! Enamasti on avitaminoosi puhul tegu ka tiamiini, niatsiini, vitamiin B6 ja foolhappe defitsiidiga.
Manustamine sportlastel
RDA:
- vastupidavusalad 2-6 mg
- jõuspordialad 2-8 mg
- terapeutiline tase alates 25mg.
Manustamine on hädavajalik defitsiidi ilmnevate sümptomite korral.
Tema oskuslik/adekvaatne manustamine ravi ühe komponendina võib olla efektiivne alkoholismi, pellagra, Alzheimeri, Parkinsonismi, dermatiidi, katarakti jt haiguste puhul.
Võimalusel tuleks manustada koos tiamiimi, niatsiini, vitamiin B6, vitamiin C ja foolhappega.
Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel on 100mg ja ühekordsel 200mg. Toksilisust pole täheldatud.
