Glutamiin

Glutamiin on viimastel aastatel omandanud sportlaste toitumises suure tähtsuse. Organism toodab teda aminohapetest valiin, leutsiin ja isoleutsiin. Treeningkoormusest, traumast või infektsioonist põhjustatult tõuseb glutamiini vajadus niivõrd, et organism ei suuda ise seda enam toota. Glutamiin on vajalik kõigile organismi kiiresti jagunevatele rakkudele, eriti soolestiku limaskestale ja valgeverelibledele. Need rakud katavad glutamiini vajaduse toidust või kui ei jätku, siis organismi glutamiinivarudest.

Esinemine ja toime

Kõige enam esineb glutamiini skeletilihastes, seal on ta 60% kõige enam esinev aminohape. Toiduga saab organism väga väikese koguse glutamiini, kõigest 4-8%, seega näiteks 200g proteiini korral vaid 8 -16%. Glutamiin hävib kuumusega, seega keedetud või praetud lihas on tema sisaldus minimaalne.

Glutamiin aitab hoida vett lihastes ja loob eeldused proteiinisünteesiks. Kui langeb glutamiini sisaldus ja sellega ka veesisaldus, saavutavad ülekaalu kataboolsed protsesssid. Uuringute põhjal on lihasrakk glutamiini manustamise korral anaboolses seisundis.

Kõik stresssituatsioonid - treening, psüühiline koormus, vigastus, haigus - kutsuvad esile kõrgenenud glutamiini vajaduse, sest lisaks kortisooli kontsentratsiooni tõusule vabaneb lihastest ka palju glutamiini. Stressi puhul on esimene aminohape, mis lihastest lagundatakse, just glutamiin, seejärel vabanevad juba teised aminohapped.S eega, glutamiin esineb organismis justkui teiste aminohapete kaitsjana. Stressi puhul kataboolsed steroidhormoonid ja katehoolamiinid - adrenaliin ja noradrenaliin - vabastatakse neerupealistest, põhjustades lihaste lagundamise kaudu negatiivse valgubilansi. Glutamiini manustamine aitab seda takistada. Kataboolse stressi puhul kasutatakse energiaallikana just hargnenud ahelaga aminohappeid BCAA, nende kasutamine võib intensiivsel treeningul tõusta kuni 15%. Seega peaks 30min enne treeningut kasutama just BCAA sisaldavaid preparaate, sest neid võtab organism kergelt omaks ja hoiab ära lihaskoe lagunemise. Glutamiin aitab ka immuunsust tõsta, sest ühe tähtsaima organismi antioksüdandi - glutatiooni - süntees sõltub just glutamiinist.

Mõju organismis

• tugevdab immuunssüsteemi
• tõstab glükogeenisisaldust skeletilihastes
• tõstab vere puhveromadusi
• stimuleerib valgusünteesi
• väldib lihaskoe lõhustumist
• stimuleerib kasvuhormooni produktsiooni
• kiirendab soolestiku motoorikat

Kasutamine

Päeva jooksul võetakse 4-6 korda a 2-4g glutamiini

• Võtta kohe peale ärkamist, samuti enne uinumist, et somatotropiini (kasvuhormooni) produktsiooni intensiivistada.
• Teine võimalus on võtta enne ja peale treeningut, korraga 5-10g.
• Immunsüsteemi tugevdamiseks - 5g päevas hommikul või õhtul
• Kasvuhormooni produktsiooni tõusuks - 2-5g võimalikult tühja maoga
• Lihastes glükogeenihulga tõusuks - 10-30g päevas, võtta osadena päeva jooksul, sealhulgas 10-15g kohe peale treeningut.

Pulbrivorm on efektiivsem ja odavam kui tabletid. Juua kohe peale vees lahustamist, sealhulgas lahustub vees halvasti. Parem on kasutada peptiidvormis, kuid selles on glutamiini sisaldus vaid 60%.

Glutamiini kasutamine tagab sportlastel kiirema taastumise, suurema töövõime lihastreeningul, lihasjõu kerge juurdekasvu, Vahel võib alguses esineda kerge kehakaalu tõus, mis möödub. Kõrvalnähud tervetel sportlastel puuduvad.

Enne glutamiini kasutamist pea nõu spordiarsti ja treeneriga!