Erinevus lehekülje "Glükoos" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: category:toidulisandid Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud ene...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[category:toidulisandid]] | [[category:toidulisandid]] | ||
| − | Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. | + | '''Glükoos''' ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem on C6H12O6.[http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCkoos] |
| − | Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. | + | |
| − | Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. | + | Glükoos on monosahhariid, mis metaboliseerub kiiresti. Skeletilihastes, ajus ja maksas glükoos aeroobsetes tingimustes täielikult oksüdeeritakse süsinikdioksiidiks ja veeks. Hapniku puudusel tekib laktaat. 40-60% kehale vajalikust energiast saadakse glükoosist. Glükoosi kontsentratsioon paastuveres tervetel inimestel säilitatakse kitsastes piirides. Tavalise |
| − | Keemiline valem on C6H12O6.[http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCkoos] | + | toidukorra järgselt glükoosi esialgne tase taastub 2-4 tunni pärast. Lühiajalise paastumise järgselt toodetakse glükoosi maksas glükogenolüüsi teel, pikemaajalise paastumise korral (kauem kui 1 päev) toodetakse glükoosi teistest ainetest glükoneogeneesi teel. Glükoosi taseme peamised regulaatorid on pankrease hormoonid insuliin ja glükagoon; lisaks neerupealise hormoonid epinefriin ja kortisool, samuti universaa lse toimega ainevahetuse reguleerijad adrenokortikotropiin ja türeotropiin. |
Redaktsioon: 17. november 2015, kell 11:25
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem on C6H12O6.[1]
Glükoos on monosahhariid, mis metaboliseerub kiiresti. Skeletilihastes, ajus ja maksas glükoos aeroobsetes tingimustes täielikult oksüdeeritakse süsinikdioksiidiks ja veeks. Hapniku puudusel tekib laktaat. 40-60% kehale vajalikust energiast saadakse glükoosist. Glükoosi kontsentratsioon paastuveres tervetel inimestel säilitatakse kitsastes piirides. Tavalise toidukorra järgselt glükoosi esialgne tase taastub 2-4 tunni pärast. Lühiajalise paastumise järgselt toodetakse glükoosi maksas glükogenolüüsi teel, pikemaajalise paastumise korral (kauem kui 1 päev) toodetakse glükoosi teistest ainetest glükoneogeneesi teel. Glükoosi taseme peamised regulaatorid on pankrease hormoonid insuliin ja glükagoon; lisaks neerupealise hormoonid epinefriin ja kortisool, samuti universaa lse toimega ainevahetuse reguleerijad adrenokortikotropiin ja türeotropiin.
