Athletic Fitness

Athletic Fitness pärineb Skandinaaviamaadest, kus seda on juba pikki aastaid harrastatud. Erinevus tavalistest fitnessi ja kulturismi võistlustest seisneb sellest, et lisaks kehavoorule (4 vabaseisu, eest, tagant ja mõlemilt küljelt) sooritatakse ka veel lisaks füüsilised katsed: jõuosa - lõuatõmbamine korduste peale, rööbaspuudel surumine korduste peale; vastupidavusosa - sõudeergomeetril sõudmine 1 min. jooksul, kes läbib pikima distantsi. Just viimatinimetatud füüsilised katsed muudavad selle võistluse paremini arusaadavaks tavainimestele ja saalisviibivale publikule. Sõudeergomeetri asemel kasutatakse Põhjamaade võistlustel ka takisturiba, kus paremus pannakse paika raja läbimise kiiruse järgi. Võisteldakse kolmes erinevas kategoorias: naised avatud kategooria, mehed -180cm ja +180cm pikkuskategoorias.

IFBB Athletic Fitness reeglid

Voorud

Eliminatsioon

Kui võistlejaid on ühes kategoorias rohkem kui viisteist, viiakse läbi eliminatsioonivoor, kus hinnatakse füüsist nelja veerandpöörde alusel nagu fitnessis. Tegevuskord ning hindamiskriteeriumid on samad mis fitnessis. Mehed kasutavad sama võistlusriietust, mis fitnessis ning naised sama võistlusriietust, mis bodyfitnessis (musta värvi kaheosalised bikiinid). Igasugused jalanõud on keelatud.

Eelvõistlus

Esimene voor (kehavoor, veerandpöörded). Esimese vooru esitus, punktisüsteem ja hindamine on samad mis fitnessis. Igale võistlejale antakse esimeses voorus individuaalne koht. Viigid lahendatakse „suhtelise paigutuse” meetodi abil. (vt reegel 73 IFBB Reeglistikust)

Teine voor (jõuvoor: lõuatõmbed ja rööbaspuudel surumine). Kõigepealt sooritatakse lõuatõmbed. Peab olema vähemalt kolm lõuatõmbekangi (üks iga viie võistleja kohta). Võistlejad rühmitatakse numbrilises järjekorras (esimene lõuatõmbekang: võistlejad 1-5, teine lõuatõmbekang: võistlejad 6-10, kolmas lõuatõmbekang: võistlejad 11-15). Iga lõuatõmbekangi juures viibib kolm kohtunikku: ühe kohtuniku vaateväli peab olema lõuatõmbekangiga ühel tasandil veendumaks, et võistleja lõug ulatuks üle kangi, teine kohtunik peab seisma võistleja taga ning veenduma, et võistleja käed oleksid algasendis küünarnukkidest sirged (lukustatud), kolmanda kohtuniku ülesanne on küljelt vaadates veenduda, et ei esineks hooglemist. Iga kohtunik loeb korrektselt sooritatud korduseid klikkeriga. Kohtunikud võivad anda võistlejale soorituse ajal juhtnööre, kuid pärast sooritust on laval igasugused argumentatsioonid keelatud. Kõrgeim ja madalaim korduste arv elimineeritakse ning lõpptulemusena arvestatakse keskmist korduste arvu. Kui kõik võistlejad on lõuatõmbed sooritanud, alustatakse rööbaspuudel surumistega. Rööbaspuudel surumised viiakse läbi samade gruppidena ning järjekorras, et võimaldada võistlejatele võrdselt aega puhkuseks. Üks kohtunik seisab võistleja taga ning kaks kohtunikku külgedel veendumaks, et käed oleksid küünarnukkidest lukustatud, sügavus peab olema adekvaatne (õlad peavad jõudma küünarnukkidest allapoole) ning hooglemist ei tohi esineda. Lõuatõmmetel ja rööbaspuudel surumistel kasutatav tempo peab olema mõõdukas, et kohtunikel oleks võimalik eristada ja üles lugeda nõuetekohased kordused.

Teise vooru punktisüsteem: Iga võistleja saab vastavalt korduste arvule eraldi kohad lõuatõmmetes ja rööbaspuudel surumistes. Kui kahel või enamal võistlejal on sama arv korduseid, pannakse nad kohti jagama. Teise vooru koht = koht lõuatõmmete eest + koht rööbaspuudel surumiste eest. Selles voorus pole viikide eemaldamine vajalik.

Kolmas voor (vastupidavusvoor: ergomeetril sõudmine). Ergomeetreid peab olema vähemalt viis. Võistlejad rühmitatakse vastavalt nende esimese ja teise vooru kohtadele (viigi korral saab otsustavaks esimese vooru koht). Madalamate kohtadega võistlejate grupp teeb oma soorituse esimesena ning kõrgemate kohtadega võistlejate grupp oma soorituse viimasena. Iga ergomeetri taga peab seisma kohtunik, et vältida ergomeetri kohalt liikumist sõudmise ajal. Ergomeetril sõutav vahemaa on 1000 meetrit. Kui viimane grupp on sõudmisega lõpetanud, antakse võistlejatele kohad kolmandas voorus. On võimalik, kuid praktikas väga haruladane, et kaks või enam võistlejat lõpetavad ühe ja sama ajaga. Sellisel juhul jäävad nad kolmandas voorus kohti jagama.

Märkus: ergomeetritel sõudmisele võib alternatiivina kasutada nöörihüppeid või plüomeetrilisi hüppeid. Kolmanda vooru meetodit selgitatakse inpekteerimisaruandes.

Eelvõistluse punktisüsteem: Eelvõistluse koht = esimese vooru koht + teise vooru koht + kolmanda vooru koht. Iga vooru osakaal on 1/3 üldskoorist. Viigi korral saab ostustavaks esimese vooru koht.

Finaalvõistlus

Kuus parimat võistlejat pääsevad edasi finaalvõistlusele. Alustatakse uuesti „nullist” ning tehakse kogu programm uuesti läbi: kehavoor, jõuvoor ja vastupidavusvoor.

Neljas voor (kehavoor, veerandpöörded). Voor viiakse läbi ning hinnatakse samamoodi nagu fitnessi finaalvõistlust. Võistlusriietus on sama mis eelvoorus.

Viies voor (jõuvoor). Võistlejad sooritavad ükshaaval (numbrilises järjekorras) lõuatõmbed ja seejärel rööbaspuudel surumised.

Kuues voor (vastupidavusvoor). Vajalik on kuue ergomeetri olemasolu, et kõik võistlejad saaksid ühe grupina oma soorituse läbi viia. Alternatiivina võib läbi viia polümeetrilisi hüppeid.

Finaalvõistluse punktisüsteem: Punktisüsteem on sama mis eelvoorus.

Kategooriad

Naised -163cm ja +163cm

Mehed -175cm ja +175cm

Tehnilised reeglid

Lõuatõmbed

Lõuatõmbe kangist tuleb kinni võtta pealthaardega. Seejärel lastakse ennast maksimaalselt rippu: küünarliigesed on sirged ning õlaliigesed pingevabad. Üles tõmmates peab lõug jõudma kangi kohale. Seejärel lastakse tagasi algasendisse. Kogu soorituse vältel ei tohi keha kiikuda, vaid peab üles ja alla liikuma sirgjooneliselt. Jalgade asend ei tohi soorituse vältel muutuda. Soorituse tempo peab olema mõödukas, et kohtunikel oleks võimalik tehnikat jälgides korduseid lugeda.

Rööbaspuudel surumine

Rööbaspuudel surumise lähteasendis peavadküünarliigesed olema lukustatud ning keha püstises (vertikaalses) asendis. Seejärel alustatakse sooritust, lastes keha nii sügavale, et küünarliigese ja õla nurk oleks tervnurga all - õlg on madalamal kui küünarliiges. Kogu soorituse vältel ei tohi keha kiikuda, vaid peab liikuma üles ja alla sirgjooneliselt, jalgade asend ei tohi muutuda soorituse vältel. Soorituse tempo peab olema mõstlik, et kohtunikel oleks võimalik tehnikat jälgides korduseid lugeda.

Ergomeetril sõudmine

Tehnika osas eristatakse ergomeetrisõudmise liigutustes ettevalmistavat faasi ja tõmbefaasi. Ettevalmistava faasi lõpus on sõudja käed sirgelt ees, õlad ja kael pingevabalt ning keha kergelt ette kallutatud. Sääred on maapinnaga risti, jalad põlvest tugevalt painutatud, kandade ja istumispingi vahe umbkaudu 15-20 cm. Tõmbefaas algab jalgade tõukega, millega surutakse tallad vastu toetuspinda ja jalad sirutatakse, seejärel pingutatakse kerelihaseid, mille käigus viiakse selg sirgelt pisut taha ning viimasena tõmmatakse käed rindkereni - kergelt alumiste roiete vastu või umbkaudu rusika kaugusele rindkerest, käed peavad jääma randmest sirgeks. Tõmbefaas lõpeb ja ettevalmistav faas algab käte kiire lõdvestava ettesirutamisega, seejärel liigub ülakeha ette ja alles viimasena kõverdatakse jalad - kuni käed liiguvad üle põlvede, peavad jalad olema veel sirged. Kui võrrelda ülakeha asendeid kellaosutitega, siis liigutakse vahemikus üheteistkümnest üheni, liigsed kallutused pole soovitavad. Sõudmise rütmilisuse ja sujuvuse saavutamiseks tuleb jälgida, et tõmme oleks jõuline ning ettevalmistav faas piisava pikkusega, mis võimaldaks lihastel lõdvestuda ja uueks tõmbeks valmistuda. Kiirete liigutustega ei pruugi ergomeetrisõudmises saavutada sellist liikumiskiirust nagu rahulike kuid jõulisemate tõmmetega. Võistlussoortuse puhul on oluline ka start, kus peaks alustama kolme lühikese ja jõulise tõmbega, saavutamaks võistlusdistantsi läbimiseks vajalik tempo.

Eesti võistlusreeglid

(Lühendatud versioon)

1. Eesti Athletic Fitness´i reeglite aluseks on võetud Rootsi Kulturismi ja Fitnessi Föderatsiooni poolt kehtestatud reeglistik (Svenska Kroppskulturförbundet, SKKF). Võistluseid Rootsis korraldab SKKF´i filiaal IFBB, Eestis korraldajaks Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit (EKFL). Athletic Fitness on Rootsis välja töötatud spordiala propageerimaks suurepärases vormis keha läbi lihaste sümmeetria ja harmoonia, mis omakorda kombineeritud hea jõu ja vastupidavusega.

2. EKFL korraldab 10.10.2010 oma esmakordsed Athletic Fitness´i võistlused ja tahab jõuda vähemalt samale tasemele nagu SKKF.

3. Athletic Fitness´i võistluseid korraldatakse nii meestele kui naistele. Võistlusklassid jagunevad järgnevalt: naised kuni 165 cm (k.a.) ning üle 165 cm; mehed kuni 180 cm (k.a.) ning üle 180 cm. Kaalupiiranguid ei ole ei meestel ega naistel. Siiani puuduvad ka eraldi kategooriad nt juunioridele.

4. Võistlustele registreerumine ja võistlejate mõõtmised toimuvad tavaliselt võistlustele eelneval õhtul või hiljemalt võistluse toimumise päeva hommikul.

5. Järjestus erinevate kategooriate vahel on üldjuhul järgnev: lühikesed naised, pikad naised, lühikesed mehed ja viimaks pikad mehed.

6. Võistlus koosneb neljast raundist:

Raund 1. Füüsiline raund võrdlemisega, kus võistlejad teevad 4 veerandpööret paremale, täpselt nii nagu tehakse fitnessi võistlustel. Juhul, kui võistlejaid on üle 16, tuleb läbi viia ka elimineerimise raund.

Raund 2. Maksimaalselt 16 võistlejat kvalifitseerub sinna edasi. Tegu on jõuraundiga, mis koosneb lõuatõmmetest ja rööbaspuudel triitsepsi surumistest. Viimase kahe ala tulemused liidetakse ning parimad 8 pääsevad peale kahte esimest raundi edasi kolmandasse raundi.

Raund 3. Vastupidavusraund, mis koosneb kas takistusrajast (eelistatuim Rootsi meistrivõistlustel) või sisetingimustes kasutatavast sõudeergomeetrist, Concept II (esialgu Eestis vaid Concept II). Peale kolme raundi kvalifitseeruvad finaali atleetidest 6 parimat.

Raund 4. Finaal ehk viimane füüsiline raund kuue finalistiga.

Kohtunikke peaks olema väiksematel võistlustel vähemalt viis (5) ja suurematel võistlustel, nagu nt rahvuslikud meistrivõistlused või põhjamaade meistrivõistlused, seitse (7) või üheksa (9). Kohtunikud peavad olema saadaval ka jõu- ja vastupidavusroundide hindamiseks.

7. Üldarvestuse madalaima punktisumma omanik on võitja. SKKF (IFBB) ja EKFL kasutavad kohtsüsteemi1 paremusjärjestuses ning liidavad võistlejate erinevate roundide saavutatud kohad omavahel. Kui kaks või enam võistlejat saavutab finaalis sama punktisumma, jaguneb nende pingerida finaaliks peetava füüsilise roundi paremusjärjestuse alusel. Kui kaks või enam võistlejat jagavad sama punktisummat peale kolme esimest raundi, jaguneb nende pingerida esimeses füüsilises roundis saavutatud paremusjärjestuse alusel. Nii ei saa kunagi tekkida finaalis võrdsete punktidega ehk teisisõnu viigiseisu kahe või enama võistleja vahel, kui kasutada antud kohtsüsteemi võrdsete punktide jagamisel. Kohtsüsteem – võistleja saab punkte vastavalt sellele, mitmendaks ta antud võistlusroundis platseerub. Nt I koha´omanik saab 1 punkti, II koha omanik 2 punkti, III koha omanik 3 punkti jne. Kui on kokku 8 võistlejat, siis viimase, VIII koha omanik saab 8 punkti.

8. Raund 1 ja raund 4.: Nii nais- kui meesvõistlejad esinevad laval füüsilistes raundides paljajalu. Meesvõistlejad astuvad laval üles lühikestes liibuvates spordipükstes. Kulturismis kasutatavad poseerimispüksid on keelatud. Püksid peavad olema lühikeste säärtega – ligikaudu 5 cm ja musta värvi. Naisvõistlejad astuvad laval üles kaheosalistes ühetoonsetes musta värvi bikiinides, mis on kooskõlas fitnessvõistluse riietuse nõuetega. Bikiinid ei tohi katta seljalihaseid ega kõhulihaseid, ent peavad katma poole tuharast. Veerandpöörded tuleb sooritada poolvabades fitnessi asendites. Poseerimine ja painutamine on keelatud. Küljeasendeid ei tohi väänata. Kohtunikud peavad nägema võistlejaid külgedelt sama hästi, kui eest ja tagant. Hindamisel tuleb arvestada üleüldist vormi, proportsionaalsust, harmooniat, sümmetriat, lihaste kindlapiirilisust, ja kindlasti ka seda, et lihasmass ja keha kuivus ei tohiks võtta juba kulturismi proportsioone. Kohtunikud peavad jagama atleedid pingeritta esimesest viimase kohani. Võrdsete kohtade jagamine ei ole lubatud.

9. Raund 2. Jõuraund, kus arvestatakse lõuatõmmete ja paralleelsete rööbaspuude peal triitsepsi surumisega saavutatud kohttulemuste summat (pingerea alusel). Võistlejad peavad sooritama nii palju täpseid korduseid, kui võimalik. Kõik kordused peavad olema sooritatud väga täpse ja puhta tehnikaga, sohi tegemine on rangelt keelatud. Meesvõistlejad peavad selles roundis üles astuma kas liibuvas varrukateta treeningsärgis või eelistatult üldse ilma särgita, et teha kohtunike jaoks perfektsete korduste lugemine nii lihtsaks, kui võimalik. Naisvõistlejad peavad kandma kas liibuvat topi (varrukateta) või sportrinnahoidjat ja lühikesi retuuse. Lõuatõmbeid jälgib vähemalt kolm kohtunikku. Üks, kes kontrollib, et lõug tõuseks iga kordusega kangi kohale, teine, kes jälgib selja tagant, et võistleja laseks käed iga korduse vahepeal sirgeks ning õlgadest vabaks (alla rippuma). Kolmas kohtunik loeb korrektse tehinkaga sooritatud korduseid. Rööbaspuudel triitsepsi surumisi kontrollib ka vähemalt kolm kohtunikku. Üks, kes loeb korrektse tehnikaga sooritatud korduseid ja kummalegi küljele üks kohtunik kontrollimaks, et käsivarred oleks iga korduse vahepeal välja sirutatud ning jälgimaks iga käsivarre kõverduse sügavust – õlg peab jääma küünarnukist allapoole. Nii lõuatõmmete, kui triitsepsi surumiste kordused peavad olema sooritatud mõõdukas tempos võimaldamaks kohtunikel langetada korrektseid otsuseid (nt tehnika vastavuse osas) ja andmaks aega täpse tehnikaga sooritatud korduste arvu lugemiseks. Atleedid jagatakse vastavalt tulemustele esimesest kuni viimase kohani mõlema ala puhul. Kohtpunktid pingereas liidetakse ja madalaim pingerea koht võidab antud roundi. Siin on lubatud ka kohtpunktide võrdne jagamine.

10. Raund 3. Vastupidavusround, kus eelistatuimaks Rootsis on takistusrada. Viimane peab sisaldama järgnevaid tegevusi – hüppamist, ronimist, raskuste kandmist, roomamist, tasakaalu hoidmist, ´jooksmist ning iga tegevuse juures peaks olema üks kohtunik. Kui võistlejal midagi takistusrajal ebaõnnestub, tuleb tal katkenud tegevuse algusesse naasta ning otsast alustada. Kui võistleja seda ei tee, siis ta diskvalifitseeritakse. Takistusrada peab mahutama samaaegselt võistlema kahte võistlejat. Aeg takistusraja läbimiseks peab olema vähemalt üle kahe minuti. Kui aga vastupidavusroundis kasutatakse Concept II sõudeergomeetreid (10.10.2010 Eestis), oleks kena, kui vähemalt 4 või enamgi võistlejat saaks samaaegselt omavahel võistelda. Ühtlasi peab olema üles pandud suur display-ekraan jälgimaks võistlust stardist finishini, et publik oma lemmikuile kaasa saaks elada. Sõudeergomeetril tuleb sõuda ühe minuti vältel ning pingerida kujuneb pikima vahemaa läbimise alusel. Kuigi see ei pane ehk piisavalt proovile võistlejate vastupidavuslikke võimeid (võrreldes takistusraja läbimisega), on see küllaldane võistlejate vastupidavusvõimete omavaheliseks võrdlemiseks. Ka selles raundis, nagu jõuraundiski, on lubatud võrdsete kohtade jagamine.

11. Finaal: Raund 4. Kohtunikud hindavad finaliste veerandpöörete alusel. Kui kohtunike lõplikud hinnangud on kokku korjatud, võiks olla prooviks 4 veerandpööret kulturismipoosides järgnevas järjestuses: 1. Start eestvaates, topelt biitseps, 2. Veerandpööre paremale, rind külgvaates, vasak külg kohtunike suunas. 3. Veerandpööre paremale, selja lailihas, selg kohtunike suunas. 4. Veerandpööre paremale, triitseps küljepealt vaates, parem külg kohtunike suunas. 5. Veerandpööre paremale, kõht ja reielihased, näoga kohtunike suunas.

Rootsis katsetatakse viimast 5 kulturismipoosi selle aasta kahel võistlusel ning seejärel otsustatakse, kuidas ja kas edasi minna nendega. Kulturismis kasutatavad kohustuslikud poosid ei mõjuta Athletic Fitness´i võistlusel saadavaid punkte.

12. Auhinnatseremoonia toimub kohe peale viimase, neljanda raundi lõppu.

Eesti võistluste protokollid

2010 -

2011 -

2012 - Eesti Meistrivõistlused Athletic Fitnessis