D-vitamiin - Redigeerimiste ajalugu

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:41

2010-04-23T12:41:12Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:39

2010-04-23T12:39:13Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:36

2010-04-23T12:36:05Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:34

2010-04-23T12:34:43Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:32

2010-04-23T12:32:46Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:30

2010-04-23T12:30:18Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:26

2010-04-23T12:26:38Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:25

2010-04-23T12:25:55Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:25

2010-04-23T12:25:42Z

Jackie – 23. aprill 2010, kell 12:24

2010-04-23T12:24:43Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. aprill 2010, kell 12:41
128. rida:		128. rida:
	*[[Rasvlahustuvad vitamiinid]]		*[[Rasvlahustuvad vitamiinid]]
	*[[Vesilahustuvad vitamiinid]]		*[[Vesilahustuvad vitamiinid]]
−	*[[Kaltsiferoolid]]

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 | 5 µg/päevas
 |-
-| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))
+| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (kestval manustamisel)
-| ? µg/päevas
+| 12μg (480 IU) päevas
 |-
-| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine))
+| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (ühekordsel manustamisel)
-| ? µg/päevas
+| 40μg (1600 IU) päevas
 |-
 ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad
@@ 122. rida: / 122. rida: @@
 * tekib neerude puudulikkus lubjastumise tõttu
 * akuutne pankreatiit.
-Tal on ka [[teratogeen]]ne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi stenoosi.
+Tal on ka teratogeenne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi stenoosi.
 == Vaata ka ==

@@ 81. rida: / 81. rida: @@
 Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse.
-Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks [[metaboliit]]ideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni.
+Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni.
-Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab [[rahhiit]]i ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi.
+Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi.
 Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt:
 * vitamiin D kestev puudumine toidus
@@ 93. rida: / 93. rida: @@
-Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab [[osteomalaatsia]]t- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne.
+Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne.
 ==Manustamine==
@@ 106. rida: / 106. rida: @@
 Vitamiin D manustamine on hädavajalik rahhiidi ja osteomalaatsia ravis. Tema toime on efektiivsem, kui seda teha koos kaltsiumi, fosfori, vitamiinidega A ja C (viimasel on ka ennetav efekt vitamiin D toksilisuse suhtes).
-Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, [[osteoporoosi]], diabeedi, [[artriidi]], psoriaasi, luumurdude, hepatiidi, tsüstilise fibroosi jt haiguste suhtes.
+Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, osteoporoosi, diabeedi, artriidi, psoriaasi, luumurdude, hepatiidi, tsüstilise fibroosi jt haiguste suhtes.
 ----
 Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Kaltsiferoolil on aga steroidhormoonide laadne toime, seepärast on päevase totaalkoguse ülempiir kestval manustamisel 12μg (480 IU) ja ühekordsel 40μg (1600 IU). Nende koguste ületamisel võivad ilmneda kahjustavad toimed. Nt imikutel põhjustavad juba enam kui 20μg annused neerude ja närvikoe kahjustusi.
-Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, [[polüuuria]].
+Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, polüuuria.
 Tugeva toksilisuse sümptomid:

@@ 78. rida: / 78. rida: @@
 Suurenenud vajadus diabeedi, artriidi, allergia, psoriaasi ja alkoholismi puhul.
 == Vaata ka ==
 *[[Kaltsiferoolid]]

@@ 58. rida: / 58. rida: @@
 |- bgcolor="#ffeedd" |
 | colspan="2" |
-* päikesevalgus
+Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest:
 * kalad (eriti heeringas, tursk, lest, lõhe)
 * kala- ja kanamaks,
 * vitaminiseeritud piimatoodetest
 * munakollane, või, pärm
-* piim ja piimatooted
+* päikesevalgus
 |-
 |}
@@ 74. rida: / 74. rida: @@
 Rahhiit ja osteomalaatsia ei ole spetsiifilised vitamiini D puudushaigused; need võivad olla põhjustatud ka kaltsiumi ja fosfori vaegusest või nende elementide ebaõigest suhtest toidus.
-Vitamiini D omastamine võib väheneda rasva ainevahetuse häirete korral.
+Vitamiini D omastamine võib väheneda rasva ainevahetuse häirete korral. Imendumist pärsivad samuti kiudainetega liialdamine, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja liigne alkohol.
 Suurenenud vajadus diabeedi, artriidi, allergia, psoriaasi ja alkoholismi puhul.

@@ 66. rida: / 66. rida: @@
 |}
-Vitamiinil D on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust.
+'''Vitamiini D''' omab suurt tähtsust mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiin D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust.
 == Vaata ka ==
 *[[Kaltsiferoolid]]