Jackie – 22. mai 2009, kell 09:09

2009-05-22T09:09:23Z

Jackie – 20. mai 2009, kell 09:09

2009-05-20T09:09:08Z

80.235.109.90: Uus lehekülg: {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" |...

2009-05-20T08:15:24Z

Uus lehekülg: {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" |...

Uus lehekülg

{| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse"
|- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2"
| align="center" colspan="2" | ''Vitamiin B1 (tiamiin)''
|- style="border-top: 3px solid gray"
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Keemiline valem
| C12H17N4OS
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Molaarmass
| ligikaudu 266 g/mol
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Lahustuvus
| [[Vesilahustuvad vitamiinid|Vesilahustuv]]
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees))
| 1,3—1,5 milligramm|mg/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine))
| 1,0—1,2 milligramm|mg/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))
| ? mikrogramm|µg/päevas
|-
| bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine))
| ? mikrogrammm|µg/päevas
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad
|- | bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* [[riboflaviin]], [[foolhape]], [[C-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]], [[mangaan]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad
|- | bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, väga rohke suhkru tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* seedehäired
* nõrkus
* isutus
* meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus
* mäluhäired
* koordinatsioonihäired
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* nõrkus
* hüpotensioon
* ülitundlikkus
* oksendamine
* südamepekslemine
* naha punetus

* äge tahhükardia
* hingamispuudulikkus
* harva ka anafülaktiline šokk
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned
|-
|}
'''B1-vitamiin ''' ehk '''tiamiin''' on [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] termolabiilne [[vitamiinid]].

Teised nimetused on:
* antiberiberi faktor
* antineuriitne faktor
* aneuriin.

Tema bioaktiivseim vorm on '''kokarboksülaas''' ehk '''tiamiindifosfaat''' (TPP), mis on tiamiini fosforüleerunud vorm (vt koensüümid).

==Saamine ja depood==
Inimene saab tiamiini järgmiselt. Taimsete produktidega (vaba tiamiin) ja loomsete produktidega (peamiselt tiamiindifosfaat) seedekulglasse sattunud vitamiin B1 imendub peensoolest kandja- vahendatud aktiivse transpordi teel. Kui tiamiini tase on peensooles kõrge, domineerib imendumisel passiivne difusioon.

Imendumist segavad alkohol, kohv, antibiootikumid.

Imendunud tiamiin satub värativeeni kaudu maksa, kus osa fosforüülub - tekib tiamiindifosfaat. Osa transporditakse maksast edasi kudedesse, kus ta fosforüülub samuti tiamiindifosfaadiks. Inimorganismis on 80% tiamiinist tiamiindifosfaadina, mis paikneb rakkudes. Vaba tiamiin on põhiliselt veres. Umbes 50% tiamiindifosfaati lokaliseerub skeletilihastes, 40% maksas, südames, ajus ja neerudes.

Liigne tiamiin väljutatakse organismist kiiresti ja peamiselt uriiniga nii vaba tiamiinina kui ka mitmete metaboliitidena.

Allikad: õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned.

==Biofunktsioonid==
* Tiamiindifosfaat on koensüümiks α-ketohappeid (püruvaat, α-ketoglutaraat, hargnenud ahelaga α- ketohapped) oksüdatiivselt dekarboksüülivates ensüümkompleksides (PyrDH, AKGDH, HAAHDH) ja transketolaasis. Seega vajavad tiamiini:
** süsivesikute katabolism (PyrDH, AKGDH, transketolaas),
** rasvhapete katabolism (AKGDH),
** aminohapete katabolism (AKGDH, HAAHDH).
*Transketolaas osaleb ka nukleiinhapete sünteesis ja taandavate sünteeside varustamises metaboolse energiaga NADPH vormis.
* Ka närviimpulsside ülekanne vajab tiamiindifosfaati (osaleb atsetüülkoliini sünteesis).

==Defitsiit==
Defitsiiti normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul ei esine. Kuna tiamiini vajavad mitmed metabolismi võtmeensüümid, siis häirib tema defitsiit väga tugevasti glükoosi ehk veresuhkru lõhustamist metaboolse energia saamiseks, samuti rasvhapete ja aminohapete lõhustamist.

Eeskätt just glükoosi katabolismi sügavast häirumisest on põhjustatud tõsised '''närvitalitluse häired''' tiamiini puudusel, sest närvikude ei saa sellisel juhul oma põhilist energiasubstraati- glükoosi normaalsel viisil kätte ja tekivad toksilised vaheühendid, mis kuhjuvad.

Transketolaasi häire pärsib ka nukleotiidide sünteesi (väheneb riboos-5-P teke).
----
Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine ja antibiootikumide kasutamine tekitab mõningase defitsiidi. Defitsiiti võib tekitada ka kestev väga rohke suhkru tarbimine.

Tiamiini normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid, nt püri- ja hüdroksütiamiin, antibiootikum batsimetriin jne. Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks).

Defitsiidi esmatunnused:
* seedekulgla tegevuse häired
* nõrkus
* isutus
* emotsionaalne labiilsus
* depressioon
* anoreksia

Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon.

Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi).

Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed).
----
Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu '''Wernicke- Korsakoff''' sündroom:
* akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida.
* kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos- lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa.
----
Vitamiin B1 taset (seega ka defitsiiti) organismis hinnatakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsuse määramise kaudu.

==Manustamine==
RDA (soovitatav ööpäevane vitamiin B1 kogus):
* '''meestel''' 1,3-1,5 mg
* '''naistel''' 1,0-1,2 mg
* '''lastel''' 0,7-1,2 mg
* '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 1,3-1,6 mg

Tiamiini vajadus sõltub ka kulutatud kaloritest: vajadus on umbes 0,5mg tiamiini iga kulutatud 1000 kcal kohta.
Kui tarvitada kestvalt rohkelt alkoholi, ülemäära kohvi ja musta teed ning suitsetada, siis on vajalik tiamiini lisatarbimine.
----
Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist:
* absoluutne tagatav miinimum 1-1,6mg (RDA)
* tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval 3-5mg
* terapeutiline tase algab 25mg

Vitamiini B1 manustamine on hädavajalik defitsiidi ilmnevate sümptomite korral. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, seniilsuse, Alzheimeri, diabeedi, aneemiate jt haiguste korral.

Manustada tuleks koos riboflaviini, foolhappe, vitamiinide C ja E ning mangaaniga.
----
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevane ohutu totaalkoguse ülempiir korduval manustamisel on 50mg ja ühekordsel 80mg. Suuremad annused on toksilised.

Toksilisuse varased sümptomid on:
* nõrkus
* hüpotensioon
* ülitundlikkus
* oksendamine
* südamepekslemine
* naha punetus

Tugeva toksilise efekti sümptomid:
* äge tahhükardia
* hingamispuudulikkus
* harva ka anafülaktiline šokk

==Vaata ka==
*[[Vitamiinid]]
*[[Rasvlahustuvad vitamiinid]]
*[[Vesilahustuvad vitamiinid]]

@@ 42. rida: / 42. rida: @@
 | colspan="2" |
 * seedehäired
-* nõrkus
+* nõrkus, väsimus, unetus
 * isutus
 * meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus
 * mäluhäired
 * koordinatsioonihäired
 |-
 ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid
@@ 127. rida: / 128. rida: @@
 Vitamiin B<sub>1</sub> taset (seega ka defitsiiti) organismis hinnatakse erütrotsüütide  transketolaasi aktiivsuse määramise kaudu.
-==Manustamine==
+==Manustamine sportlastel==
 RDA (soovitatav ööpäevane vitamiin B<sub>1</sub> kogus):
-* '''meestel''' 1,3-1,5 mg
+* '''vastupidavusalad''' 2-4 mg
-* '''naistel''' 1,0-1,2 mg
+* '''jõuspordialad''' 2-4 mg
 * '''lastel''' 0,7-1,2 mg
 * '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 1,3-1,6 mg

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 |-
 | bgcolor="#ffeedd" | Soovitav päevakogus (täiskasvanud (mees))
-| 1,3—1,5 milligramm|mg/päevas
+| 1,3—1,5 mg/päevas
 |-
 | bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine))
-| 1,0—1,2 milligramm|mg/päevas
+| 1,0—1,2 mg/päevas
 |-
 | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))
-| ? mikrogramm|µg/päevas
+| ? µg/päevas
 |-
 | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine))
-| ? mikrogrammm|µg/päevas
+| ? µg/päevas
 |-
 ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad

B1-vitamiin - Redigeerimiste ajalugu

Jackie – 22. mai 2009, kell 09:09

Jackie – 20. mai 2009, kell 09:09

80.235.109.90: Uus lehekülg: {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" |...